Kiusamisvaba maailm- koos suudame!

Hei :) 

Enne siia kirjutamist, lugesin raamatut “kolmteist põhjust“ a.k.a “13reasons why“. Räägin ka natukene sellest raamatust neile, kes kuulevad seda pealkirja esimest korda. Tegu on raamatuga ja netflixi seriaaliga, kus kümnendik Hannah otsustab elust loobuda ja jätta endast maha 13 kassetti, mille peale ta lindistas 13põhjust, miks ta endalt elu võttis. Tegu on minu arust üpriski mõtleva paneva looga ning tõi mulle pisara mõnes kohas isegi silma. Peale raamatu lugemist teadsin, et tahan oma blogi selle nädala teemaks võtta “enesetapp“, kuid kirjutamist alustades mõtlesin, et ei soovi enda bloggisse palju negatiivsust. Mind pani ümber mõtlema selles osas Õhtulehe artikel Marilyn Jurmanist “Vastik on enda kohta lugeda, kuidas kogu Eesti mind vihkab“. Heitsin postitusele kiirelt pilgu peale ning ütlen, et tegu on üpriski jubeda juhtumiga ja selle teeb veel jubedamaks teadmine, et ta ei ole ainuke. Ilmselt on tegu ülemaailmse probleemiga, kuid Eesti on nii väike, et siin jõuavad kuulujuttud igasse linna ja tunne, et Sa ei saagi kuhugi enam põgeneda on õudne. Välismaal võid ju veel ära sõita teisse linna ja alustada nn puhtalt lehelt, aga Eestis on ainuke võimalus välismaale kolimine.Kohutav, eksole?

Võtame hetkeks aja maha ja vaatame statistikat enesetappude kohta.
www.err.ee
Tore on näha, et 2014 aasta olukord on paranenud võrreldes 2000 aastaga. Ometigi, miks me ei suuda seda arvu veel väiksemaks muuta? Seda, mis kellegi peas toimub, meie muuta ei suuda, aga ära hoida üksteise solvamist me ju saame :) 
Sotsiaalmeedia on arenenud ja väga lihtne on kedagi kuskil solvata ja laimu jutte levitada. Me näeme üksteises miinuseid ja peame sellest KINDLASTI inimesele märku andma, aga seda kui imelised positiivsed küljed Sul on ei märka mitte keegi ja isegi kui märkaks siis ei anna sellest Sulle keegi märku. Tundsid end puudutatuna? Oled nii käitunud? Mina tunnistan, mina olen ning kahetsen. Endalt küsides, miks ma seda tegin ei oska ma ühtegi põhjust tuua. Ma läksin lihtsalt asjaga kaasa, arvates, et see on normaalne kuna teised ju teevad nii. Tobe, kas pole? Nüüdseks olen aru saanud, et inimesed ei peagi üksteiesega läbi saama ja see on täiesti normaalne. Muidugi paljud on kahepalgelised ja saavad läbi ka nendega keda tegelikult ei salli, aga näiteks mina ei suuda inimesega läbi käia kui tegelikult teda ei salli. Samas ei ole ka õige inimest kiusata, solvata jne ainult sellepärast, et Sina ei saanud temaga läbi. Lihtsam on ignoreerida ja usu ignoreerimine ei tähenda seda, et Sa oled nõrk ja ei julge vastu hakata.

Sina, kes oled otsustanud öelda hüvasti igaveseks, mõtle enne sellele kui palju on inimesi, kes Sinu elu endale tahaks. Minu jaoks väga imelik avastus on see, et puudega või häirega inimesed, nii palju kui ma neid näinud olen, on hoolimata oma probleemist õnnelikud. Sina, kes seisad omal jalal ja Su probleemile on olemas ka lahendus, otsustad omalt elu võtta. Samuti mõelge, paljud kes on saanud surma mõne õnnetuse tagajärjel, oleksid teinud kõik, et elama jääda. Samas ei taha ma ka öelda, et inimesed kes endalt vabatahtlikult elu võtsid on lollid ja mõtlematud jne. See oli nende otsus ja ilmselt nad tundsid, et nende probleemi ei anna lahendada või on raskesti lahendatav ja valisid kõige lihtsama viisi. 



Kindlasti ei ole mina see kes ütleb, kuidas peaks elama või käituma, sest oleme ausad 15 aastane pole piisavalt elu näinud, et sellist asja pikalt ja tõsidusega kommenteerida. Ometigi tean, et olen oma mõtteid selle osas avaldanud ja minu jaoks oleks ka tore arutada seda teiega kommentaariumis.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar